CANDELARIA

CANDELARIA MUST MADONNA

JA GUANTŠIDE KUNINGAD

Candelaria asub pealinnast mõne kilomeetri kaugusel ookeani rannal ning tema peamiseks vaatamisväärsuseks on kahtlemata linnakese peaväljakul, ookeani kaldal kõrguv basiilika, kuhu nii kohalikud ehk kanaarid kui palverändurid kaugemaltki tulevad kummardama Candelaria neitsit ehk Musta Madonnat. 1390-l aastal leidsid kaks ookeani rannal kalastanud guanchi tumedaks tõmbunud naisekuju, kes hoidis last süles. Ilmselt oli tegemist laeva käilakujuga, mis peale laevahukku või tõsisemat õnnetust lahti pääses ning Tenerife rannale triivis. Guanchid kohtlesid kuju suure austusega ning paigaldasid ta ookeani äärsesse koopasse, kuhu nad siis kuju kummardamas käisid. Konkistadooride tulles ei tõtanud need kuju hävitama, seda tõenäoliselt just sellel põhjusel, et keskajal liikus musti ehk tumedaid madonnasid Euroopas hulganisti. Nende tekkimise teooriaid on palju, kuid valdavalt usutakse siiski, et mustad madonnad on algselt olnud kõige tavalisemad Neitsi Maarja kujud või ikoonid Jeesuslapsega, mis lihtsalt aja jooksul küünlatahmaga on kattunud ja seeläbi justkui uue tähenduse saanud. Sellele teooriale vaidlevad aga vastu näiteks gnostikud, kes viitavad Vana Testamendi Ülemlaulu peatükile 1:5  Ma olen must, kuid nägus, oo Jeruusalemma tütred.... Olgu kuidas on, must madonna ilutses mereäärses koopas kuni aastani 1826, mil torm ta taas vette pühkis ja ära viis. Meri võtab, meri annab... Kanaarid kui kõiges üldiselt ettemääratusele ja kõrgemate jõudude juhtimisele lootev rahvas pidas seda loomulikult erakordselt pahaks endeks ning aastaga valmis meisterFernando Estevezi poolt nikerdatud uus madonna, kes vastupidiselt endisele tagasihoidlikule skulptuurile onrikkalikult kulla ja karraga ehitud ning meenutab Euroopas levinud analooge. Madonna ümber 16. sajandil ehitatud kaljukiriku vahetas välja aastal 1959 valminud Basilica de Nuestra Señora de la Candelaria. Igal aastal 15-l augustil on linn piduehtes, neitsi tuuakse päikese kätte, teda kantakse ringi ja külvatakse üle lilledega. Väga ilus ja väga pühalik. Sisse pääseb muide ka vanasse pooleldi kaljukoopast koosnevasse kirikusse ja see on minu arust huvitavamgi.

Kindlasti ei jäta Candelariasse eksinud turistid endid pildistamata väljakuäärsete kujude taustal. Tegu on nimelt Tenerifel elanud guantšide üheksat kuningriiki valitsenud kuninga teehk mencey`ga, kes lugupeetavate usutoojate poolt vallutussõdades maha löödi või vangi viidi. Pool aastatuhandet hiljem on nad siiski valatud pronksi, seistes seljaga ookeani ja näguga oma kunagise kodusaare poole, mille tänaste asukate esivanemad nende vähesedki ellujäänud lapsed ja naised orjusesse müüsid. Nende sajandeid koopanurgas hoitud esivanemate muumiatest väetist jahvatasid. Hävitades  kõik, millele mõõk peale hakkas, et saaks nende kunagist olemasolugi eitada.

Ja nendes pronksistes nägudes ei liigu enam ükski närv. Ma olen vaadanud.